Ana səhifə

Haljastuse projekteerijatele


Yüklə 26.64 Kb.
tarix17.06.2016
ölçüsü26.64 Kb.
HALJASTUSE PROJEKTEERIJATELE

PUUDE NIMEDE LÜHENDID
OKASPUUD

EkM – mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisifera)

El - harilik elupuu (Thuja occidentalis)

Elk - hariliku elupuu kollaseokkaline vorm (T.occidentalis ‘Aurea’)

Elp - hariliku elupuu püramiidvorm (T.occitentalis ‘Pyramidalis’)

ElpF - hariliku elupuu püramiidvorm (T.occitentalis ‘Fastigiata’)

ElpS - hariliku elupuu püramiidvorm (T.occitentalis ‘Smaragd’)

Elü - hariliku elupuu ümar vorm (T.occitentalis ‘Globosa’)

Elo - hariliku elupuu ovaalne vorm (T.occitentalis ‘Hoveyi’)

Et – harilik ebatsuuga ( Pseudotsuga menziesii)

Ets - hariliku ebatsuuga sinihall teisend( P. menziesii var. glauca)

Hp – hiibapuu (Thujopsis dolobrata)

Ju – harilik jugapuu (Taxus baccata)

Juk - hariliku jugapuu kollaseokkaline vorm(Taxus baccata ‘Semperaurea’, ’Sommergold’)

Jup– hariliku jugapuu püstise võraga vorm(Taxus baccata’Fastigiata’)

JuI – ida-jugapuu (Taxus cuspidata)

JuK – kanada jugapuu(Taxus canadense)

Kd - harilik kadakas (Juniperus communis)

Kdk – hariliku kadaka kollaseokkaline vorm (Juniperus communis ‘Tatra’, ’Golden Cone’)

Kdl – hariliku kadaka laiuv vorm (Juniperus communis ‘Depressa’)

Kdp – hariliku kadaka püramiidvorm(Juniperus communis’Hibernica’, ‘Suecica’ jt.)

KdS- sabiina kadakas (Juniperus sabina)

KdH- hiina kadakas(Juniperus chinensis)

KdHl – hiina kadaka laiuv vorm(J. chinensis’Pfitzeriana’)

KdHlk- hiina kadaka kollaseokkaline laiuv vorm(J. Chinensis ’Pfitzeriana Aurea’)

KdK - kirju kadakas (Juniperus squamata)

KdR - roomav kadakas (Juniperus horizontalis)

KdRs – roomava kadaka sinihall vorm(J. horizontalis ‘Glauca’, ’Blue Moon’ jt.)

KdV – virgiinia kadakas (Juniperus virginiana)

KdVp-virgiinia kadaka püramiidvorm(Juniperus virginiana ’Scyrocket’)

Ku – harilik kuusk (Picea abies)

KuE – Engelmanni kuusk (Picea engelmannii)

KuK – kanada kuusk (Picea glauca)

KuKk – kanada kuuse koonusvorm (P. glauca ‘Conica’)

Ku M – must kuusk (Picea mariana)

KuS – serbia kuusk (Picea omorika)

KuSk – serbia kuuse kääbusvorm (Picea omorika ’Nana’)

KuT – torkav kuusk (Picea pungens )

KuTh – torkava kuuse hõbedane vorm (P.pungens ’Argentea’)

KuTs – torkava kuuse sinihall vorm (P.pungens ’Glauca’)

LhA – ameerika lehis (Larix laricina)

LhE – euroopa lehis (Larix decidua)

LhJ – jaapani lehis (Larix kaempferi)

LhK –kuriili lehis (Larix gmelinii var.japonica)

LhS – siberi lehis (Larix sibirica)

LhV – vene lehis (Larix rossica)

LhVr – värdlehis (Larix x eurolepis)

Mb – mikrobioota (Microbiota decussata)

Mä – harilik mänd (Pinus sylvestris)

MäH – hall mänd (Pinus banksiana)

MäK –keerdokkaline mänd (Pinus contorta)

MäKo – kollane mänd (Pinus ponderosa)

MäM – mägimänd (Pinus mugo)

MäMu – must mänd (Pinus nigra)

MäR – rumeenia mänd (Pinus peuce )

TsE – eriokkaline tsuuga (Tsuga diversifolia)

TsK – kanada tsuuga (Tsuga canadensis)
LEHTPUUD.

Al – alõtša ehk hekiploom (Prunus divaricata)

Hb – harilik haab (Populus tremula)

Hbp – hariliku haava püramiidvorm (P. tremula‘Erecta’)

HbH – hõbehaab (P.alba )

HbHp – hõbehaava püramiidvorm (P.alba ‘Pyramidalis’)

Hk – harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum)

HkK – kollane hobukastan (A. octandra)

HkP – punane hobukastan (A. x carnea)

HkV – värd- hobukastan (A. x hybrida)

Ja - harilik jalakas (Ulmus glabra)

Jak – hariliku jalaka kurdlehine vorm (U.glabra’Crispa’)

Jal – hariliku jalaka leinavorm (U.glabra’Camperdownii’)

Jap – hariliku jalaka püramiidvorm (U.glabra’Exoniensis’)

JaM- madal jalakas(Ulmus minor)

Ko – amuuri korgipuu (Phellodendron amurense)

Kr – kreegipuu (Prunus insititia)

Krs – harilik kirsipuu (Prunus cerasus)

KrsM – magus kirsipuu (Prunus avium)

KsA – arukask (Betula pendula)

KsAl – arukase lõhislehine vorm (Betula pendula ‘Crispa’)

KsAlm – arukase madal leinavorm (B.pendula’Youngii’)

KsAlk – arukase kõrge leinavorm (B. pendula’Tristis’)

KsAp – arukase punaselehine vorm(B. pendula ‘Biribin’)

KsK – kuldkask (Betula x aurata)

KsS– sookask (Betula pubescens)

Kü – künnapuu (Ulmus laevis)

Lhü – hübriidlepp (Alnus x hybrida)

Lm – must lepp (Alnus glutinosa)

PaH - halapaju (Salix acutifolia)

PaHl - halapaju leinavorm (S. acutifolia ‘Pendula’)

PaHä – härm paju (Salix daphnoides)

Ph – hall pähklipuu (Juglans cinerea)

PhM – mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica)

Pi – harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)

Pil – hariliku pihlaka leinavorm (S. aucuparia ‘Pendula’)

Pk – harilik paakspu (Rhamnus frangula)

Pl – aedploomipuu (Prunus domestica)

PlH – hekiploom ehk alõtša (Prunus divaricata)

Po – poopuu (Sorbus intermedia)

PpE- euroameerika pappel ( Populus x canadense)

PpEl - euroameerika papli laiuv vorm (P. x canadense ‘Marilandica’)

PpHp -hiina papli püramiidvorm (Populus simonii ‘Fastigiata’)

PpL - lõhnav pappel (Populus suaveolens)

PpLo – loorberilehine pappel (Populus laurifolia)

PpM –must pappel ( Populus nigra)

PpMp - musta papli püramiidvorm (P.nigra ‘Italica’)

PpP – palsami pappel( Populus balsamifera)

PpPl - palsami papli leinavorm (Populus balsamifera ‘Hortensis’)

PpT – tume pappel (Populus tristis)

Pr – harilik pirnipuu (Pyrus communis)

Pä – harilik pärn (Tilia cordata)

PäA – ameerika pärn (Tilia americana)

PäK – krimmi ehk läiklehine pärn (Tilia x euchlora)

PäL – lääne pärn (Tilia x europaea)

PäS – suurelehine pärn (Tilia platyphylla)

Re – raagremmelgas (Salix caprea)

Rel – raagremmelga leinavorm (S. caprea ‘Kilmarnock’)

ReH – hõberemmelgas (Salix alba)

ReHl - hõberemmelga leinavorm (S.alba ‘Tristis’)

ReL – leinaremmelgas (Salix x sepulcralis)

ReP - punakas remmelgas(Salix x rubens)

ReR - rabe remmelgas Salix fragilis)

ReRk – rabeda remmelga kerakujuline vorm(S.fragilis ’Bullata’)

ReRa – raudremmelgas (Salix pentandra)

Rb – harilik robiinia (Robinia pseudoacacia)

Sa - harilik saar (Fraxinus excelsior)

Sal - harilik saare leinavorm (Fraxinus excelsior ‘Pendula’)

SaP - pensilvaania saar (Fraxinus pensylvanica)

Ta – harilik tamm (Quercus robur)

Tap - hariliku tamme püramiidvorm(Quercus robur ‘Fastigiata’)

Ta P – punane tamm (Quercus rubra)

TmA - amuuri toomingas (Prunus maackii)

Tm– harilik toomingas (Prunus padus)

Tmp - harilik toomingas punaselehine vorm (Prunus padus ‘Colorata’)

TmH - hilistoomingas(Prunus serotina )

TmP – pensilvaania toomingas (Prunus pensylvanica)

TmV- virgiinia toomingas (Prunus virginiana)

TmVp - virgiinia toominga punaselehine vorm (Prunus virginiana ‘Schubert’)

Tr – harilik türnpuu (Rhamnus catharticus)

Va – harilik vaher (Acer platanoides)

Val- hariliku vahtra lõhislehine vorm (Acer platanoides ‘Dissectum’)

Vap- hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides ‘Schwedleri’)

VapC – hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides ‘Crimson King’)

VapF – hariliku vahtra tumepunaselehine vorm (Acer platanoides Fassen’s Black’)

VapR – hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides ‘Royal Red’)

Vav - hariliku vahtra valgekirjulehine vorm (Acer platanoides ‘Drummondii’)

VaG - ginnala vaher (Acer ginnala)

VaM – mägivaher (Acer pseudoplatanus)

VaP – põldvahe r(Acer campestre)

VaS – saarvaher (Acer negundo)

VaT – tatari vaher (Acer tatarica)

Õ – aedõunapuu (Malus domestica)

ÕM – mariõunapuu (M.baccata)

ÕP – purpurõunapuu (M. x purpurea)

ÕPl – ploomilehine õunapuu (M.prunifolia)



PÕÕSAD

Ar –must aroonia (Aronia melanocarpa)

As – astelpaju (Hippophea rhamnoides)

De – kare deutsia (Deutzia scabra)

DeV – värd- deutsia (Deutzia x lemoinei)
Ej – harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)

EjL – laialehine ebajasmiin(Ph. pubescens)

EjN – neitsilik ebajasmiin (Ph. x virginalis)

EjV- värd- ebajasmiin (Ph. x lemoinei)

Ekü- jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica)

FoL – looklev forsüütia (Forsythia suspensa)

FoV – värd- forsüütia (Forsythia x intermedia)

HoA – aedhortensia (Hydrangea paniculata)

HoP – puishortensia (Hydrangea arborescens)

IlM – Meserva iileks (Ilex x meserva)

KbK – koerkibuvits (Rosa canina)

KbM– metskibuvits (Rosa majalis)

KbP – punaselehine kibuvits (Rosa glauca)

Kik – harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)

KikF – Fortunei kikkapuu (Euonymus fortunei)

KikS - Sieboldi kikkapuu (Euonymus sieboldii)

Kk – harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)

Kkp – hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris’Atropurpurea’)

KkT – Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii)

KkTp - Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii ’Atropurpurea’)

KslA - alpi kuslapuu(Lonicera alpigena)

Ksl - harilik kuslapuu(Lonicera xylosteum)

KslL – lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium)

KslLd – Ledebouri kuslapuu(Lonicera ledebourii)

KslT - tatari kuslapuu (Lonicera tatarica)

KslV – väätiv kuslapuu (Lonicera periclymenum)

Kv – alpi kuldvihm (Laburnum alpinum)

Ld - punane leeder (Sambucus racemosa)

LdM- must leeder (Sambucus nigra)

Ldj – harilik lodjapuu (Viburnum opulus)

LdjK – kanada lodjapuu(Viburnum lentago)

LdjV – villane lodjapuu(Viburnum lantana)

Lg – harilik liguster(Ligustrum vulgare)

Lt – harilik leetpõõsas (Genista tinctoria)

Lä - suur läätspuu (Caragana arborescens)

Läl – suure läätspuu leinavorm (Caragana arborescens ‘Pendula’)

Lälõ - suure läätspuu lõhislehine vorm (Caragana arborescens ‘Lorbergii’)

LäV – väike läätspuu (Caragana frutex)

Mh – läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium)

Mr – põõsamaran (Potentilla fruticosa)

Nä – harilik näsiniin (Daphne mezereum)

Pa L- liivpaju (Salix arenaria)

PaP - punapaju(Salix purpurea)

PaV – vitspaju (Salix viminalis)

Rd – katavba rododendron (Rhododendron catawbiense)

RdJ – jaapani rododendron (Rhododendron japonica)

Ro – roosid (Rosa cv.cv.)

Si – harilik sirel (Syringa vulgaris)

Sik – karvane sirel (Syringa villosa)

SiU – ungari sirel (Syringa josikaea)

Tl – harilik taralõng (Lycium halimifolium)

Tp – tähk- toompihlakas (Amelanchier spicata)

Up – madal ubapõõsas (Cytisus ratisbonensis)

UpM– mustjas ubapõõsas (Cytisus nigricans)



We – varajane weigela (Weigela praecox)


DENDROLOOG AINO AASPÕLLU


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©kagiz.org 2016
rəhbərliyinə müraciət